Ahvenapüük Pärnu lahel

Pärnu laht on Peipsi järve kõrval teine suurem ahvenapüüdjate lemmik-kalakoht, mis tõmbab kalamehi kokku üle terve Eesti ja Läti. Saagid võivad olla väga ilusad, aga konkurents kala pärast on suur ning püüdjaid palju. Samuti on Pärnu ahvenapüügil juures üsna tuntav raha kõrvalmaitse, mille on jätnud kalade püüdmine müügiks, alamõõdulise kala püük (meres kehib ahvenale alammõõt l=16/L=19 cm), saagi mõõtühikuna kasutatav suhkrukott ja muu säärane. Püük ise on aga vahva – nagu ikka siis, kui kala on palju.

Pärnu lahel püütakse ahvenat põhiliselt Pärnu rakenduse ehk kombainiga. Selle olulisim komponent on eriline üheharulise konksuga ristlant e kirves, mille tööpõhimõte seisneb tõstete ajal spetsiifilise vibratsiooni tekitamises ning ahvenaparve ärritamises. Pärnus kasutatavad kirved on erineva suuruse ja kaaluga; laias laastus võib öelda, et peaaegu alati tuleb leida kompromiss püügi kiiruse (s.t landi kaalu) ja landi mängu vahel. Raskemad kirved on efektiivsed ahvenaparvede otsimisel ja hooaja alguses või ka siis, kui kala on muidu väga aktiivne https://salmo.ee/et/ice-lures/150022-blesna-zimnyaya-parus.html.

Pealiini lõpus paiknevast ristlandist ülestikku asuvad 5–7 cm pikkuste lipsude küljes 1–2 kunstputukat, nn muškat. Vahel ründab ahven ka lanti, aga enamasti siiski kunstputukat. Kuna ahvenapüük lahel nõuab kiiret ja operatiivset tegutsemist, vajutavad paljud kalamehed näpitsatega muškakonksude kidad kokku. See võimaldab püügi ajal kokku hoida hulga aega, mis muidu kuluks kala konksu otsast käsitsi vabastamisele – piisab vaid väikesest raputusest ja muška on jälle vaba. Kalade konksu otsast lahtirabelemist jääauguni kerimise ajal aitab vältida nõtkemat sorti ridvapits. Püügil kasutatakse spetsiaalset noogutiga või ilma ritva ning küllaltki suurt Nevskaja-tüüpi rulli. Pealiiniks sobib 0,3 mm-ne monofiil, muškade lipsuks on mõistlik sassimineku ja keerdumise vältimiseks kasutada pealiinist veidi jämedamat tamiili, nii 0,35 mm-st.

Püük Pärnu rakendusega on pealtnäha lihtne, ent eeldab seda, et kalamees saaks aru, kuidas ahven parajasti jää all käitub ning tegutseks vastavalt sellele. Esimesed 5–10 tõstet valitud kohal tehakse tavaliselt järsud ja suure (nii 50–70 cm) amplituudiga, andes ahvenatele justkui teada, et siin pakutakse süüa. Seejärel minnakse üle keskmisele amplituudile ja n-ö klassikalisele mängule. Pärast iga tõstet järgneb paus. Mida julgem kala ja parem võtt, seda aktiivsemat mängu võib teha ja vastupidi. Võtt kajastub noogutil kas allapoole jõnksatuse või sujuva kooldumisena. Kui 100 tõste jooksul midagi toimunud pole, on mõistlik kohta vahetada.

Talvine ahvenapüük Pärnu lahel on kollektiivne tegevus, sest ühiselt on lihtsam ahvenaparvesid otsida. Kui teisi püüdjaid näha pole ja puudub ka eelinfo ahvenate paiknemise kohta, on kõige mõistlikum hargneda küllaltki suurtele vahemaadele, teha kontrollauke ja üritada lihtsalt püüda. Pärast seda, kui keegi ahvenad üles leiab, ühinetakse ja püütakse üheskoos, kuni kala selles piirkonnas näkkab. Seejärel korratakse otsingut. On tavaline, et leitud ahvenaparv liigub toiduotsingul ringi ja vahetab eelmise päevaga võrreldes asukohta. Seetõttu saadakse talvisel Pärnu lahel ahvenat harva mitu päeva järjest ühes ja samas kohas. Tavaline kalaparve ööpäevane liikumine on 100–500 m.

Kui aga peaks miskipärast tunduma, et kala pole mitte kuskil mujal kui eemaloleva ahvenapüüdjate pundi juures ning te otsustate nendega liituda, tuleks kindlasti jälgida, milline on püüdjate vaheline kaugus antud alal ning teisele mehele lähemale kui see vahemaa mitte puurida. Samuti tuleb jälgida, et püügikoha vahetamisel ei kolistataks kelkudega, joostaks või trambitaks – igasugune liigne müra ilma söödata püügil on saatanast ning võib just võtma saadud ahvena maha jahutada või parvekese üldse laiali peletada.

Pärnu lahel parve peal ahvenat püüdes on oluline, et keegi ei kasutaks kombainiga püüdjate vahel näiteks söödastatud kirbuõnge või hoidku taevas selle eest! – sääsetõukudega peibutamist. Jääauku lastud loomne sööt jahutab leilis ahvenaparve kiiresti maha ja rikub ka teiste läheduses olevate meeste püügi. Kui seda teha teistest ahvenapüüdjatest eemal, on Pärnu lahel teoreetiliselt võimalik triibusid näiteks kibuõngega püüda küll, aga reaalselt ei tegele sellega keegi. Kõnealustes oludes on kirbutamine väga ebaefektiivne püügiviis – aeglane, ahvenate ülelöömatungi väljendumist mittesoosiv ega hoia parve jääaugu all koos.

Soovituslik varustus