Kevadine särjepüük

Särg on sees! See uudis levib kiiresti ja paneb liikuma kalameeste hordid, kes on kuude viisi kannatlikult oodanud ning püügivarustust sättinud. Pääseks ometi kord juba tuttava jõekese kallastele seda kauaoodatud helmeskattega punasilmselt kalakest kakkuma! Kalastustarvete poodidest kaovad kiiresti viimasedki sõnnikuussid ja kärbsetõugud, Saaremaa ja Hiiumaa praamijärjekorrad venivad kordi pikemaks. Maagilised sõnad – särg tuleb!

Särg koeb meie vetes tavaliselt aprillist maini, ent sooja kevade korral pole harvad juhud, kus hakkab saartel merest jõgedesse-ojadesse tulema juba märtsis. Särjepüük algabki kõigepealt Saaremaal ning nädala-paari pärast, kui saartel on püük täies hoos või kõrghetk juba läbitud, saavad särjerõõme nautima hakata ka mandrimehed. Esmalt algab „laulupidu“ Kasari ja Pärnu jõel, liikudes edasi lääne poole ning haarates kaasa sisemaa veekogusid. Kui pidu lõpuks Peipsi äärde jõuab, on saarlased oma õnged selleks aastaks juba kokku pakkinud ja igapäevatoimetuste juurde tagasi pöördunud.

Sõltuvalt oludest ja veekogust sobib kevadiseks särjepüügiks kõige paremini lihtkäsi- või käsiõng. Esimene saab tööd siis, kui õnnestub leida kalade kogunemise koht (näiteks mõni kärestikualune, kus särjed enne ülesvoolu liikumist n-ö julgust koguvad) või kalad ise peibutussööda abil väikesele alale kokku koondada. Rulli ja rõngastega varustatud Bologna õnge on mõistlik kasutada siis, kui kala asub püüdjast mingil põhjusel kaugel või annab paremaid tulemusi triivõngitsemine, s.o rakenduse allavoolu ujutamine.

Kuna tegemist pole kalastusvõistlusega, vaid mõnusa n-ö pühapäevaõngitsemisega, sobib pealiiniks 0,16–0,18 mm-ne monofiil, lips võiks olla veidi peenem, nii 0,12–0,15 mm-ne.Kuna kevadine särje võtt on reeglina ahnem, võib ülikerged ujukid rahumeeli koju jätta ja võtta kasutusele niisugused, mille tõstevõime on 3–8 g. Ujuki suurus ja kuju sõltuvad mõistagi püügiviisist ja oludest, näiteks triivõngitsemisel ja püügil Bologna õngega on vajalik suurem ujuk. Head on vahetatava antenniga ujukid, nii saab vastavalt ilmaoludele valida sobiliku värviga antenni, mille jälgimine väsitab vähem silmi.Vastavalt kasutatavale söödale sobib konksuks nr 10–14.Väga levinud (ja tihti tavakonksust ka resultatiivsemad) on kevadisel särjepüügil värvilisest plastmassist või ka nn peegliga (lai läikiv lätakas konksusäärel) varustatud kirptirgud.

Söötadest on rohkem levinud kärbsetõugud, puruvanad ja ussijupid, ent kasutatakse veel ka saia-, leiva- ja taignakuule, kooreüraskeid jm.Osades jõgedes teeb puruvana teistele söötadele pikalt silmad ette, aga nende hankimiseks tuleb ise kummikud jalga tõmmata, sest poodides neid ei müüda. Vahel eelistab särg tumedates (rohelistes, hallides) toonides puruvana, mida leiab kraavidest ja enamikest meie jõgedest, vahel aga kollase kehaga õrnemat kivivana, mis esineb kolooniatena puhtaveelistes jõgedes kiirema vooluga paikades lamedate kivide all.

Kevadine särjevõtt käib lainetena. Saanud paarkümmend kalakest kätte, võib võtt ootamatult nagu noaga lõigatult katkeda. Tavaliselt valitseb veidi aega täielik vaikus, siis aga jõuab kohale uus kalaparv ja kõik algab taas. Kevadine särg võtab kõige paremini sooja ja päikeselise ilmaga, kui ka kalamehel endal on jõekaldal mõnus olla. Juhtub aga päike pikemaks ajaks pilve taha minema, võib see võtmiste arvu märgatavalt väheneda. Kui päike paistab madalalt ning seetõttu (või ka jõekaldal oleva puudeviiru tõttu) jääb üks pool jõesängist varju, võib peaaegu eksimatult väita, et särg hoidub pigem teisele poole jõge, kuhu paistab päike. Külm ja tuuline ilm, eriti põhjakaarte tuul, mis kevadisel ajal on tihti lausa jäine ja millega vahel kaasneb ka lörts, paneb aga kala suu kindla peale lukku.Kas kevadisel särjepüügil tuleks kasutada ka peibutussööta või mitte, selles lähevad kalameeste arvamused lahkuOsade õngemeeste arvates on peibutussöötmine kudesärje puhul üsna mõttetu teema – kui kihk ikka peal, siis naljalt söömisele ei mõtle ja liikuvat parve söödaga paigal ei hoia! Enamus kalamehi (sh ka võistluspüüdjad) on aga arvamusel, et kui särg kudemise ajal ei toituks, siis teda sellal ju püüda ei saakski. Kui aga toitub, järelikult on mõtet visata ka peibutussööta. Suvise söötmisega võrreldavat efekti see kevadel küll ei anna, kuid vaiksemas voolus toob kala mõneks ajaks rohkem kokku küll.

Kevadsärjele minnes ärge unustage kaasa võtmast vajalikke abivahendeidsumba ja konksuirrutaja näol, samutipäikeseprille.Kuna ilmastikuolud on kevadeti üsna muutlikud, võiks igaks juhuks kotti pista ka vihmakeebi. Seda võib seljaskandmise asemel edukalt kasutada nii põllena kui ka põlvedele asetatuna kaitseks kaladest pritsiva niisa eest. Ja kindlasti ärge unustage käte pühkimise kaltsu – selle hädavajadusest saate aru siis, kui õhtul oma riideid vaatate...

Soovituslik varustus