Kevadine haugipüük

Haug on spinningumehe jaoks esimene n-ö päris kevadekuulutaja ja landihooaja avaja. Kevadise haugipüügi alguseks võib tinglikult lugeda juba märtsi algust, kui Suur-Emajõe ülemjooksul algab pärast jääminekut ning enne keeluaja algust haugi trollimine. Sedamööda, kuidas talve lõpupoole jääkate Jõesuust Melgini, Palupõhjani, sealt edasi Rekuni ja Kärevere sillani taandub, on vastavalt võimalik ka trollingupüük. Hilistalvel ja varakevadel hakkavad Emajõe haugid vaikselt kogunema vanajõesonnide suudmete lähedusse, kust neid tuleks ka otsida. Lisaks kohale määrab püügi edukuse suuresti ära ka veeseis jões – madalama veega kogunevad haugid sügavamatesse jõelõikudesse ja aukudesse, kust neid on lihtsam leida. Madala veega aastatel on hea püüda ka kaldalt või ankurdatud paadist, kasutades 20–30-grammise tinapeaga võdikuid.

Lantidest töötavad vedamisel nii voblerid, rasked plekklandid (30–40-grammised aeglaselt võnkuvad lusikad) kui ka raskete peadega (28–40 g)silikoonvõdikud.Värvidest on paremini toiminud pronksikarva, pruunikatoonilised, kuldsed ja ahvenamustriga mudelid, võdikute puhul annavad tulemusi kirevamad, ent soojades toonides värvingud. Lisaks töötab veel ka klassikaline punavalge värvikombinatsioon, n-ö kiirabi.Põhiline trollimine käib vastuvoolu liikudes, sest siis on landi mäng stabiilsem.Külmas hilistalvises vees on haug loiuvõitu, sestap on paadi liikumiskiirusel, landi mängul ja voolutakistusel püügitulemustele tuntav mõju.

Õige kevadine haugipüük saab mõnusa hoo sisse aga ikkagi pärast keeluaja lõppu. 16. aprillist tohib haugi püüda Võrtsjärvel, 01. maist meres, 11. maist sisevetel ning 16. maist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. On Peipsiga kuis on, aga näiteks Võrtsjärvel tähistab traditsiooniliselt keeluaja lõppu suur ühisdessant ning paadi vette saamiseks tuleb popimates kohtades mitme aluse jagu järjekorras seista. Ka teistel sisevetel täituvad kaldad spinningumeestega ja paremates kohtades võib esineda probleeme auto parkimisel. See kõik on nii tänu tõsiasjale, et pärast kudemist on haugi aktiivsus tipus – käib aktiivne toitumine ning jõuvarude ja kaotatud kehakaalu taastamine. Sel ajal hoiavad vetehundid meelsamini veel madalamasse ning soojemasse vette, olles paiguti üsna tihedalt koos. Leides mõne soojema veega päikesele avatud jõesonni, roostiku vahel või servas oleva taimevaba ala, vooluserva või lahesopi, võib ühest ja samast kohast tabada mitu kala. Sealjuures ei alga parim võtt enamasti varavalges, vaid pigem hilisel hommikul või lausa päeval, kui on päeva kõige soojem aeg ja vahetevahel pilve vahelt piiluv päike mõnusasti soojendab. Päris pilvitu taevas ja ere päikesepaiste pole siiski head, sellistes oludes kipuvad haugid küll landile järgi ujuma, aga võtta ei taha.

Pärast keeluaja lõppu töötavad haugipüügil hästi kuni 10 cm pikkused silikoonvõdikud, erinevad 70–130 mm pikkused voblerid,madalas vees ka laiad plekklandid ja suuremad pöörlevad ning nende kombinatsioonid kummikaladega. Kui püük käib kalda ääres, kõrkjate jm veetaimestiku vahel (kaldaäärne vesi on soojem kui keskel), kasutatakse palju rohuvabu lante, näiteks Rapala Minnow Spoone ja nende koopiaid. Odavatest ja taskukohastest lahendustest toimivad väga hästi ka silikoonvõdikud, aga kuna kontakte haugidega on üsna palju ja rabamised on sageli ahned, kipuvad lutid teravate hammaste vahel kiiresti katki minema. Seega tuleks neid kaasa võtta varuga. Üldiselt ei olegi kevadel nii väga oluline, mis landiga täpselt püük käib, peamine on, et see sobiks antud oludesse ja püüdja teeks asju õigesti. Kes ei taha landist ilma jääda, kasutab kindlasti ka trossi või jämedast fluorocarbonist vahejätku.

Veel peaks kevadisel haugipüügil kindlasti kaasas olema ka tangid ja suuavaja, kahv (kui püük toimub paadist),abivahendid lantide monteerimiseks ning soovitavalt ka kalamehe väike esmaabipakk plaastrite, joodi jmt-ga. Käte vigastamisi kas konksude, haugihammaste või ka lõpusekaartega tuleb haugipüügil ette üsna sageli, eriti siis, kui kala on palju ja püüdja muutub nende konksu otsast võtmisel lohakaks. Kui püük jääb maikuusse, pistke seljakotti või landikasti ka suure UV-faktoriga päikesekreem. Ilma selleta võib vee peal veedetud püügipäev lõppeda vägagi koleda päikesepõletusega. Tasub meeles pidada, et haugi alammõõt on 40 cm mõõdetuna ninamiku tipust soomuskatte lõpuni või 45 cm mõõdetuna ninamiku tipust sabauime lõpuni.

Soovituslik varustus