Kevad on kalamehe pidupäev

Sõltuvalt aastast algab kalamehe mõistes kevad juba märtsis ning kestab mai lõpuni. Selle aja sisse mahub väga paljude põnevate püügikalade kevadine aktiivsusperiood ning kuderänne. Kui märts on reeglina veel n-ö hoovõtukuu, siis aprillis tuleks kirglikumate ridvameeste arvates trükkida kalendris kõik kuupäevad punasega – sel ajal on sisuliselt iga päev uus pidupäev ning tõotab muljeterohket kalapüüki. Kui esimesed särje- ja säinaparved jõgedesse murravad, jäävad nii mõnelgi töökohal haamer ja kellu määramata ajaks õhku rippuma ning pooleliolevad kohustused ootama seda aega, mil suurem püügiärevus ja käte värin vee ääres maha võetud saab. Lisaks toituvale kalale ja tulemuslikule püügile köidab kevadise kalapüügi juures paljusid ka jõekallastel toimuv melu ning rõõm saabunud kevadest, sestap võtavad kevadise siirdekala ajal õnge kätte ka need ridvavibutajad, kes muul ajal eriti kala ei püüagi.

Päris esimene kevadekuulutaja kalamehe jaoks on kindlalt merisiig. Selle ülimalt maitsva kala püük algab Tallinna ja Harjumaa sadamate ning muulide ümbruses kohe pärast jääminekut ning kestab umbes mai keskpaigani.

Edasised kevadised tempod sõltuvad aastast. Järgmine põnev püügikala on reeglina vimb, mis hakkab meie suurematesse jõgedesse pressima juba jää all ja mille tonkapüük algab kohe, kui jõgedel on toimunud jääminek. Veel pole jõudnud viimased jääpangad mereni triivida, kui jõekallastele ilmunud tonkamehed juba esimesi vimbasid kaldale kerivad.

Aprillis, kui jää on sulamas või sulanud, hakkab päike merevett vähehaaval soojendama ja kohe, kui madalatesse soppidesse tekib elu kasvõi ogaliku näol, hakkab lantide vastu suuremat huvi üles näitama ka meriforell. Parim aeg iheruste püügiks jääb reeglina siiski maikuusse, siis maksab kala otsida kiviselt rannikult, kaldalt, kuhu tuul peale puhub ja sooja vee kokku kannab.

 border=0

Õngemeeste kevadekuulutaja särg koeb meie vetes tavaliselt aprillist maini, kuid soojade kevadilmade korral pole harvad juhud, kui saartel hakkab merest jõgedesse-ojadesse pressima juba märtsis. Nädal-paar pärast püügi algust saartel jõuavad särjetalgud ka mandrile ja liiguvad järk-järgult edasi lääne poole. Tavaliselt on nii, et kui saartel on püük täies hoos või kõrghetk juba läbitud, saavad särjerõõme nautima hakata ka mandri õngemehed. Kevadine särjevõtt käib lainetena ja on parem soojadel päikesepaistelistel päevadel. Sobivaim ilm on soe ja kevadiselt päikesepaisteline – selline, kus ka kalamees ise end juba mõnusasti tunneb.

 border=0

Teine õngitseja kevadekuulutaja on säinas, keda sõidetakse püüdma peamiselt Hiiumaa jõgedele ja ojadele. Eduka säinapüügi aluseks on õigesti ajastatud püügipäevad ja sobiv ilm. Eri aastatel hakkab säinas massiliselt jõkke pressima erinevatel aegadel; tavaliselt toimub see millalgi aprilli esimeses pooles, aga sooja talve ja varajase kevade korral võib elu pihta hakata ka juba märtsis. Eristatakse tõusva ja laskuva säina õngitsemist, reeglina on tulemuslikum viimane. Tavaliselt algab säina merre laskumine millalgi maipühade paiku.

Vahva õngekala on ka teib, paraku on teda viimaste kümnenditega õige väheks jäänud. Kuigi palju saadakse teibi merre suubuvatest jõgedest, aga ka aprillikuisest Suur-Emajõest – mitte igalt poolt ja massiliselt, vaid valitud kohtadest ja püügikorraga paarikümne kaupa.

Aprillis algab kevadine hõbekogrepüük osadel merre suubuvatel jõgedel (Jägala, Pirita jt), aga massiliselt hõbekokre esineb ka näiteks Orjaku kanalis. Paremaid tulemusi annab sel ajal topsiõng, aga kala saadakse ka ujukiõngega.

Aprillikuusse jääb ka massilise latika tonkapüügi algus Suur-Emajõel. Latikate liikumine või mitteliikumine sõltub tugevalt aastast – vahel ei taha parved kuidagi Ahja jõe suudmest kõrgemale tõusta, teinekord aga jäävad pidama mõne suure silla alusesse auku. Kui sealt siis ühel hetkel liikuma hakatakse, paneb kogu see mass ühe soojaga vanajõgedesse kudema ja mõne päevaga on kalameeste suur pidu läbi. Samas on ka selliseid aastaid, kus kala liigub pidevalt ja ilusaid saake saadakse paari-kolme nädala jooksul.

Suurvee alanedes muutuvad aprillis jõgedes aktiivseks jõeforellid, kes kolivad talvekorteritest lõplikult madalama veega lõikudesse ning alustavad aktiivset toitumist. Spinningumehe jaoks on parim kevadine püügiaeg umbkaudu sinilillede ja võsaülaste õitsemise aegu, aga ilusaid kalu saadakse ka hiljem.

 border=0

Ehkki Võrtsjärvel tohib haugi püüda juba 16. aprillist, jääb põhiline kevadine haugijaht siiski maikuusse – 01. maist on püük lubatud meres, 11. maist sisevetel ning 16. maist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Kudemise järel toitub haug aplalt, kalamehe ainsaks ülesandeks on kala üles leida.

 border=0

Mai lõpupoole jõuavad Eesti rannikule kudema suunduvad tuulehaugide parved. Põhiliselt püütakse tuulehaugi trollides, ent paiguti võib olla edukas ka heitekalastus, seda nii paadist kui kaldalt.

Kalamehe kevadhooaja lõpetab mai lõpus linask, kes alustab vete soojenedes kudemiseelset toitumist ning kelle püük käsi- ja lihtkäsiõngega võib väiksemates ja kiiremini soojenevates veekogudes anda üllatavalt häid tulemusi.

Soovituslik varustus