Parim suvepuhkus on kalavetel

 border=0

Suvi on puhkuste aeg ja kõige parem puhkus on, teadagi, kalapüük! Kalamehe suve avab tuulehaug, kes juuni alguses meie vetesse kudema tuleb. Esmalt hakkavad kalamehed seda pika nokaga kala saama Saaremaa lõuna- ja põhjarannikult ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelt Soela väinast. Paadiga püüdes saadakse ilusaid saake Vormsi ja Pakrite kandist. Kõige parem on seda roheliste luudega agressiivset kala püüda paadist, sest trollides leiab kalaparved kõige kiiremini üles, kuid ilusaid saake võib saada ka kahlates. Tuulehaugi püütakse peamiselt Kuusamo landimudelitega Professor ja Kruunu, kuid sobivad ka meriforelli püügiks mõeldud landid Saagikus suureneb oluliselt, kui landile lisada 10–12 cm pikkuse lipsuga lisakolmik.

 border=0

Suve esimene pool on sobilik aeg ka jõeforelli püüdmiseks, kuna siis pole kallastel vohav rohi jõudnud üle pea kasvada, kopraaugud on veel kuigipalju näha ja ka jõed ei ole taimestikku päris täis kasvanud. Eelistada maksab sombuseid ning kergelt sabistava vihmaga päevi. Mida kuumem on päeval ilm, seda hiljem muutub jõeforell õhtul (öösel) aktiivseks ja seda lühem võib see aktiivsusperiood olla. Erandiks on juuni algusesse jääv ühepäevikuaeg, mil toitumine käib sageli päev läbi. Suvise forellipüügi märksõnad võiksid olla väikesed landid, tundlikud ja täpsed heited ning sobiv maskeerimisriietus. Kuna on soe, tuleb tähelepanu pöörata püütud kalade säilitamisele.

Sõltumata oma tagasihoidlikest mõõtmetest on arvestatav spordikala ka räim. Põhiline räimepüük käib soojadel suveõhtutel Tallinna lahe sadamatest, aga kel on hea merekindel paat, saab räimepüüki proovida ka Tallinna lahe madalatel, kuhu rahvuskalad suvel kaldaäärse vee soojenedes liiguvad. Vajaliku rakenduse saab teha ise või osta kauplusest. Reeglina kasutatakse püügil kuni kümmet konksu, mis teeb saagilootuse avaraks

 border=0

) Juuni keskel lõpeb kohapüügi keeld siseveekogudes ja siis on õige aeg minna Suur-Emajõele koha püüdma. Emajõel püütakse sudakat laias laastus juuli lõpuni, kasutades erineva kuju ja värviga võdikuid või ka viidikatükki. Juuli keskpaigas lõpeb koha keeluaeg ka meres ja Pärnu laht täitub kohapüüdjate paatidega. Meres püütakse koha peamiselt trollinguga, kasutades peibutisena 9–12 cm pikkuseid ja 1–5 m sügavusele sukelduvaid agressiivse mänguga vabinalante. Viimaste värvieelistus võib päeva peale mitu korda muutuda; landikarbis võiks kaasas olla sinised, kollased ja n-ö papagoivärvides landid

 border=0

Juuni- ja juulikuu on sobiv aeg karpkala ja linaski püügiks. Linaskipüügil on mõistlik koht vähemalt paari päeva jooksul sisse sööta; kui hommikul püügipaika jõudes söödaplatsilt peenikesi mulle tõuseb, on kala toidulaua üles leidnud Püüdja asi on ussi või maisiga söödastatud õngekonks söödaplatsile sokutada ja võttu ootama jääda. Sooja veega on aktiivsed ka koger ja hõbekoger; viimane on eriliseks nuhtluseks muutunud madalates ja rohtunud merelahtedes, kus teda võib püüda isegi poolkõdunenud ussiräbalaga.

 border=0

Suvine haugipüük saab alguse juba pärast keeluaja lõppemist maikuus. Kui veed soojenevad sedavõrd, et rannad täituvad suvitajatega, liiguvad korralikus mõõdus haugid ära sügavamasse vette ning landi vastu erilist huvi üles ei näita. Sel ajal on sobilik suurt haugi püüda ujuvundadega; sageli annab häid tulemusi ka öine püük. Väga põnev on südasuvel madalates järvesoppides haugi püüda ka popperitega – ehkki suuri isendeid tavaliselt ei tabata, on püük ise ülimalt adrenaliinirohke. Klassikaline spinning hakkab taas paremini kala tooma augusti teises pooles, kui veed jahenema hakkavad. Erandiks on meri, kus haug on landiga püütav suvi läbi. Seal käib põhiline püük madalates lahtedes ja kivimadalikel, lantidest toimivad näiteks ujuv Salmo Slider hõbedane Kuusamo Professor

 border=0

Mida pikemaks muutuvad suveööd, seda suurem on võimalus tabada Eesti vete üht maitsvaimat kala – angerjat. Parimaid saake saadakse juulis ja augustis tonkaga Suur-Emajõest ja Võrtsjärvest, sealjuures on püük tulemuslikum pilves, vihmase ja tuulise ilmaga. Söödaks sobib suurepäraselt priske ööuss või ka väike kiisk.

Juuli teises pooles hakkavad Peipsi ja Lämmijärves ahvenad parve kogunema ja kolmest pisikest võdikust koosneva rakenduse või sikuskaga püüdes saab vägevaid elamusi ning kausitäie maitsvat fileed või suitsukala. Ahvena otsimisel tasub juhinduda teistest kalastajatest, vett raiuvatest kajakaparvedest või siis lihtsalt järve sügavuskaardist. Vobleriga trollides võib tabada ka kiloseid ja suuremaid trofeeahvenaid. Ahvenat püütakse edukalt ka meres, kus teda saadakse edukalt nii silikoonvõdikute, pöörleva landi, mandulate kui ka tavalise ussiõngega. Põhiline merepüük käib meie suursaarte sadamates

Meres on augusti keskpaigaks lest korralikult rasva kogunud ja tuleb rannale lähedale, mõnes kohas ka põhjaõnge heitekaugusele. Populaarseimad kaldalt lestapüüdmise alad on Pereküla rand ja Hiiumaa sadamad, paadiga aga saab lesta püüda igalt poolt, kus teda rohkem liigub ja segajad (näiteks ümarmudil) sööta konksu otsast nahka ei pane. Põhiliseks püügiriistaks on tonka, konksusöödaks sobib krevett, kilu- või räimetükk

 border=0

Augustis algab ka latika sügisene püük, sest kalad kogunevad parvedesse ning alustavad aktiivsemat toitumist. Tavaliselt võtab latikapüük tuurid üles rukkilõikuse aegu. Sõltuvalt veekogust ja püügioludest sobib püügiks ussi või kärbsetõukudega söödastatud põhjaõng, topsiõng või ka tavaline käsiõng. Järvedes on soovitav koht sisse sööta, Suur-Emajõe popimatel lõikudel tuleb püügikoha saamiseks õige varakult kohal olla.