Tooted puuduvad
Hinnad sisaldavad makse
- Rullid
- Ridvad
- Tamiilid Nöörid
- Landid
- Talv
- Riided Jalanõud
- Vaba aeg
- Tarvikud
- Konksud
- Ridvahoidjad
- Noad, Tööristad, Lõikelauad
- Polaroidprillid
- Ujukid, Rakendused, Stopperid
- Valguspulgad, Signalisaatorid
- Tinad, Tinakomplektid
- Kotid, Rullikotid, Ridvakotid
- Söödakorvid, Feedrikõrred
- Pöörlad, Karabiinid, Rõngad
- Trossid, Lipsud
- Kahvad, Maimukahv, Sumbad, Kahvapikendused
- Kastid, Karbid
- Rakendused
- Määrded, Puhastusvahendid, Liimid
- Muud aksessuaarid
- Autoklaavid
- Söödad
- Paadid
- Kampaania
- Teenused
Sügisesed püügid - Spinning
Haug
Sügisel, kui vesi hakkab taas jahedamaks muutuma, hakkavad haugid talveks valmistuma ja siis on neid võimalik jälle edukalt püüda. Oktoobris jõuabki kätte haugi teine suurem toitumisperiood. Eriti atraktiivne on sügisene haugipüük meres, sest kala tuleb toituma täiesti madalasse, kuni poolemeetrisesse vette. Sel ajal saab teda edukalt püüda kahlamispükstega meres jalutades ja ka paadist, mis muudab püügivõimalused avaramaks.
Viimastel aastatel on haugi meres olnud üsna palju. Eesti parimad püügialad jäävad suuremate saarte ümbrusse ja läänerannikule. Eriliselt meeldivad haugile kivised ja heledad karid, mille peal ja servades on hea saaki varitseda. Hea, kui sellised karid eristuvad ülejäänud merepõhjast, siis on kala üsna kindlasti nende peal. Kui põhi on ühtlasem või karisid rohkem, tasub püügipaika pidevalt vahetada, sest tihtipeale on kalad koos vaid ühel platsil ja sama kari pealt võib päeva jooksul tabada kümneid kalu.
Haugipüük ei nõua erilist varustust, piisab 2,4–2,7-meetrisest ridvast, millega saab visata 15–30-grammiseid lante. Kaldalt püüdes võiks ritv ja rullipooli läbimõõt olla veidi suuremad (sõltuvalt tootjast 3500–4000), siis saab teha pikemaid viskeid, paadist püüdes ei oma ritv ja rull erilist tähtust. Pealiinina võib kasutada nii 0,15–0,20 mm punutud nööri kui 0,30–0,32 mm läbimõõduga monofiili.
Sügisel, kui vesi on juba külm, hindab kala potentsiaalsest saagist saadavat kasu ja tema tabamiseks kulutatavat energiat eriti hoolikalt, sestap maksab püügiks kasutada suuremaid lante, mida saab aeglaselt kerida. Kui püük käib madalas, on parimad kaalult kerged, kuid suure pinnaga plekklandid, millega saab püüda ka vaid paarikümnesentimeetrisest veest.
Soovituslik varustus
- Spinning: Spinning Lucky John PROGRESS SPIN 34 või Spinning Salmo Aggressor SPIN 35 või Spinning Lucky John PROGRESS SPIN 34
- Rullid: Rull Lucky John Progress Spin 8 või Rull Salmo Diamond Spin 6 või Rull Salmo Sniper Spin 5
- Nöör: Nöör Salmo Elite Braid või Nöör Lucky John Basara X4
- Tamiil
- Landid: Võnkuv lant LJ CROCO SPOON või Vobler Salmo SLIDER
- Karabiinid
- Kahlamispüksid
Koha
Septembri keskel algab koha sügisene toitumisperiood, mis kestab sõltuvalt aastast kuu-poolteist, kuni külmade saabumiseni. Kõige ahnem on võtt tavaliselt vahtralehtede kolletumise aegu. On olnud aastaid, kus koha on olnud eriti ahne hommikutel pärast esimesi öökülmasid.
Meil jahitakse sügisel spinninguga koha peamiselt Suur-Emajõel ning püük käib võdikutega. Vähem on viidikatükiga tonkatajaid ja veel vähem trollijaid. Sügisesel kohapüügil kehtib üldjoontes kõik seesama mis suvisel, ainus erinevus on see, et suvise Emajõe koorega kohvi meenutav vesi hakkab nüüd tasapisi selginema. See võib kaasa tuua toimivate võdikute värvigamma nihke naturaalsemate poole.
Kohapüük Emajõel eeldab küllaltki spetsiifilist varustust. Spinninguritv võiks olla 2,7 või ka 3-meetrine, üsna jäik ning sellise testiga, mis võimaldaks jõuga visata 18–30-grammiseid võdikuid. See, kui suurt võdikupead kasutada, sõltub veetasemest jões, voolu kiirusest ja püügipaiga sügavusest. Pealiiniks sobib kõige paremini 0,15–0,18 mm-ne nöör, mille otsas võib haugirikkamatel lõikudel kasutada ka 0,45–0,5 mm-st fluorocarbonist vahejätku pikkusega 25–40 cm. Toimivate võdikute valik on lai ning kuju- ja värvieelistused sõltuvad paljuski püüdjast ja tema eelnevatest kogemustest, ent universaalseteks loetakse salatirohelisi, erkkollaseid ja porgandipunaseid toone ning nende kombinatsioone. Viimastel aastatel on väga hästi tööle saadud ka nn söödavad võdikud. Kui koha togib, aga ära ei võta, on abi värvi vahetamisest või mingi teise suurusega võdiku proovimisest.
Sügisene kohapüük on tulemusrikkam madalike servades, kus põhi kukub paarilt meetrilt neljale-viiele, samuti sügavatel lõikudel kaldarandi ääres ning astangute servades. Väga sageli meeldib kohale passida ka aukude tagumistel nõlvadel. Paadist püüdes on palju abi heast kajaloodist ja ekraanil nähtava pildi tõlgendamise oskusest.
Soovituslik varustus
Lõhe
Kui Narva jõkke tulid esimesed lõhed juba peale jaanipäeva, siis suurem hulk kala tuleb kudeplatside lähedusse septembris ja oktoobris, vahetult enne kudemist. Aktiivseim kudemine jääb tavaliselt oktoobri lõppu ja novembri algusesse ning sel ajal on enamikes jõgedes (välja arvatud Narva ja Jägala) püük keelatud. On võimalik soetada kalastuskaarte lõhe- ja meriforellipüügiks Pirita, Jägala, Selja, Narva, Vääna ja Purtse jõele ning Valgejõele.
Lõhepüük vajab tugevat ja korralikku varustust, sest püüdja vastas on ikkagi kalade kuningas, kellest suurimad võivad kaaluda kuni paarkümmend kilo. Nii suurte kalade tabamine on haruharv juhus, kuid 7–8 kilosed lõhed on sügisesel püügil üsna tavalised. Sõltuvalt jõe suurusest peaks ritv olema 2,7–3,3-meetrine ja heitevõimsusega ülemises otsas nii 50–60 grammi, rull peaks kannatama suurte kalade võimsaid sööste ja nöör või monofiil olema vähemalt 10-kilose tõmbetugevusega. Kalade suurusele peavad vastama ka kõik muud rakenduses kasutatavad osised – konksud, pöörlad, rõngad, lõksud jm.
Spinningupüügil jões võiks alustada sügavamate aukude läbikammimisega – suurel kalal on jões kitsas ja parim varjevõimalus on sügavamad kohad ning kõiksugused rambaalused. Üldjoontes tuleks otsida vaiksema vooluga kohti, vooluservi ja kivitaguseid – kudemöllust taastuv kala armastab sellistes paikades puhata. Perspektiivseteks kohtadeks on näiteks madalikust ülesvoolu asuv sügavam auk või ka sügav aeglase vooluga lõik, samuti jõe käänukohad, kus vool uhub tavaliselt ühte kallast ning moodustuvad keerised ja tagasivool.
Suur osa püügitehnikast on rajatud (isa)lõhe õrritamisele, ka kudepesade läheduses. Lantidest kasutatakse sügisesel lõhepüügil eelkõige erksavärvilisi, nn ärritavas toonis plekklante ja voblereid. Võnkuvad plekid töötavad paremini hooaja alguses ja nendele reageerivad hästi alles hiljuti jõkke sisenenud kalad. Mida kauem aga kala jões on viibinud, seda paremini hakkavad tööle voblerid. Kui püük käib dropshotiga, kasutatakse söödana lõhepüügiks sobilikke lendõngeputukaid.
Kui püüdjal õnnestub mõni „koll“ landi või lendõngeputuka otsa saada, on garanteeritud väärt elamus, mille sarnast Eesti vetes rohkem saada ei ole võimalik.